Kurblik looduse loojangu ilu
värsse jutustab hauavaikuses
ja „suurepärast looduse võrdkuju”
maalib pidulikus tulevalguses.
Ühines kõik siin: kurvad motiivid
ja särav looduse kaunidus,
ja tammikud kullatud riides,
ja hommikuudude unisus…
Halli hommiku norgu ja nukrust
asendab pidulik rõõm.
Mulle annab luuleteks indu
loodus nagu imevõim.
Kuldne päike nii kirkalt särab
külma kastemärgadel pärlitel,
aga tuuleke õrnalt loksutab
värvilehti puudel ja põõsastel.
Linnud lõunasse lendavad praegu,
meile lennul hüvasti öeldes.
Aga päikese kuldkiired mängivad,
viimast soojust lastele kinkides.
Loodusepidu vaheldus kurvaga,
päikese päeva asemel uuesti
läigatas halli ja külma vihmaga
imelise sügise tulede kiuste.
Kurblik looduse loojangu ilu
värsse jutustab hauavaikuses
ja „suurepärast looduse võrdkuju”
maalib pidulikus tulevalguses.
/9.november 2013/ Julia Nikolina /
* на русском языке это стихотворение здесь - http://parnasse.ru/poetry/lyrics/landscape/pechalnaja-krasa-prirodnogo-zakata.html